Taevas tõmbub mustaks
On aeg minna
Läita tõrvik enda ees
Välja ela raev
Raev enda sees

Kui pimedus läeb pimedamaks
Tuli sinu tõrvikus kuumemaks
Sule silmad vaata sügavale
Vaata sügavale endasse

Tunned tõelist kurjust enda sees
Su raevust saanud on tuli
Kõrvetav kättemaksuleek
See mässab su sees

Sündinud tules
Mis kuum nagu põrgu
Karastunud vees
Mis kümn nagu jää
Võidelnud lahingus
Tapelnud sõjas
Sõjas kus palju valatud verd

See on iidse sõdalase mõõk
See on langenud kangelase mõõk
Sündinud põrgulikus tules
Karastunud jääkülmas vees

Sõdalased surnud
Aeg teinud oma töö
Kuid pole tuhmunud teras
Mõõk elab veel
Ja pole kadunud jõud
Mille sai tulest ja veest
Jõud mille sai lõputust sõjateest

Sündinud tules...

Allpool laia põhjataevast
Läänemere vesi keeb
Lained tuules kerkivad
Üle suure musta kivi

Üks laev läks seal põhja äsja
Vajus meresügavusse
Lõputusse pimedasse
Merekurat naeris vaid

Merekurat kurivaim
Sügavuste valitseja
Põhja viinud palju laevu
Saatnud surma karidele

Merekurat - sorts

Mehepojad laeva peal
Leidsid endal märja haua
Keeris nad põhja viis
Pimedasse külma...

Õhtul hämariku ajal
Videviku viivitusel
Hulgun mööda metsa
Nagu haavatud hunt
Teed näitab üksik vilkuv täht
Keset laia põhjataevast
...iga hetkega kadumas tühjusse

Ainult külmus ja pimedus
Ümbritsevad mind
Ainult vaen ja vihkamine
Leiavad tee mu hinge
Täiskuu tõuseb ja saadab mulle jõu
Jätkamaks rännakut sügavasse metsa

Jäised põhjatuuled
Saadavad mind teel metsa
Kus on igavene vabadus
Ja lõputu üksindus

Üksik täht keset laia põhjataevast
Näitab mulle teed sügavasse metsa
Kuhu iialgi ei jõua valgus
Ega paista päiksekiir
Hämarasse peidupaika
Kus on öö ja päeva piir

Talveilmad pimedad ja külmad
Kõikjal lumevaip katab maad
Sinaka varjundiga on jää
Vangistamas üht järve pimedas soos

Välk läbi kivide purustab tee
Orjapõlv on saanud läbi
Maapõuest tõusev raev
Paiskab puruks viimsegi
...avanevad allilma väravad

Allpool lund ja jääd

Sinna järve ma kunagi uppusin
Sain osaks jää-alusest riigist
Kesk külmust ja lõputut pimedust
Aset leiab mu uuestisünd

Kord saabub saatuslik öö
Kuu on kadunud pilvede taha
Siis saabun tagasi jää-alusest riigist
Ja minu järel saabub igavene hukatus

Tuhm talvepäike
Vajub hange ja sureb
Merepõhjast tõuseb kuu
Maailma öine valitseja

Valjult kõlab pikselöök
Äratab mind sellel ööl
Avan silmad leian end
Teisest maailmast
Pimedamast maailmast

Reaalsus kaob
Vaid tühjus jääb must maha
Ees on vaid kaos
Teises maailmas
Pimedamas maailmas

Kuulen hääletuid sosinaid
Jutustamas iidsetest aegadest
Kuulen esivanemaid
Läbi valu sajatamas

Ürgne jõud on vabanemas
Võimas kui metsade müha
Kurjakuulutav kui kari hunte
Tumedam kui taevas täis ronki