Metsatöll - Iivakivi lyrics
 |
Tracks 01. Iivakivi
02. Merehunt 03. Hetk Enne Lahingut 04. Sõjasarv 05. Veelind 06. Isa Süda 07. Metsaviha 3 08. Rauast Sõnad 09. Va Lendva 10. Äikesepoeg 01. Iivakivi
Pőuaike matab maada
Raiub, raadab tanumada Surgib süted sängidesse Turgib tuha tubadesse Sősaraile süledesse Neidudele niuetesse Aja indu üskadesse Turgutusta tőivetisse! Iivakivi Hoia hőimu hukatusest Kaitse kaimu Iivakivi, iivakivi aita! Kuivetavad kiigekaared Kolletavad kätkilauad Tohletab taretagune Ohkab amme hellakene Nutab neidu noorukene Mure murrab mehepoega Tőivetit, tőivetit neidudele, neidudele! Verekutse vaotab vőimu Vaimuvalla vaskset väge Hőbevalge helgatusi Andekivi annetusi Joodab jaksu jalgadesse Silmadesse, südamesse Tőlve tulda undrukusse Puhu üska elu sisse! 02. Merehunt
Raudahalli metsakoera
Külmi kihvu kraapind hallas Merehunti püüda murdnud Ulgumarus tulevallad Viilav-rajul tuuleiilil Räsiv-rebiv, soolaparkund Nägu kalgis tormivees Merehunt, va armiv hall Hunt, merehunt Armid on parkunud marude soolas Hunt, merehunt Hallides silmades üksildus vaid Hunt, merehunt Igatsus merele kihuvalt koormas Hunt, merehunt Ja meeled täis piigade murtud südameid. Marud lainelaukad rohmind Meritőves tőirahärga Laevapőhjal peksnud vahtu Surmavarju leegipärga Hingesopist leidnud haavad Rebind lahti, külvand soola Rőskest rännust tüdimusel Raja otsind kodusooja Maruhüüe kaigub taamalt Hellaks kisub mehe meeled Kopsu soolaőhku kimub Sätib sammud taas kord teele. 03. Hetk Enne Lahingut
Ilm ja maa on ootamas
Taevas kőrgub üle vőitlejate mőőkade Kus on elu ja kus on surm Veel eile uinus see soine tagametsa nurm Hetk enne lahingut ja mäsu Meenutades kodu, hiieaset, rahutuuli Sepa töö ja higi tasutud saab lahingus Ei ükski mees ei anna alla, endast andes kőik Leekivad pilved neelavad mőraseid puid Rebenend aeg astub väljaspool teid Viiv häguvas öös otsatu endena näib Silmad ei näe, ringi kőik sisimas käib Sammukaja katab vihm tallut teel Vaibunud varjude ihk Tolmund elu, tuhmund surm Mőőga särast vaid hőőgumas laotuse serv Veri välja Koera kärva Liha lämbu Kuri kärbu Ilm ja maa on ootamas Taevas kőrgub üle vőitlejate mőőkade Kus on elu ja kus on surm Veel eile uinus see öine tagametsa nurm Hetk pärast lahingut ja mäsu Meenutamas kodu, hiieaset, rahutuuli 04. Sõjasarv
Jookske soed, jőudke
Saage sarviku järele Tooge ne sarve tagasi Ma vii sarve sepa kätte Sepakene, sellikene Sepäpoja, poole selli Valavad mul vaskilutu Sőjasarve mehise Kiskuge kukilt sarvikul sarve Sarve mil mőőt on kőlada kaugel Et saaks viia se sarve sepal. Sepakesed sellikesed Sepäpojad pooled sellid Valage meil vasksed sarved Sőjasarved hüüdma karged Mis teha kui kuulnud on kőrv Kaugusest seletand silm Vägi ligineb kui tőrv Ja kőigile kibeneb ilm. Saadame soed, sütetud silmil Saadame sarvikul järele Hallidest haavikuist habage Koobastes kolades krabage Tulge pojad kőigist kandist Hüüdmas kui on sőja sarve Sőjasarve sepamehelt Väe ühte kutsuja Tarretage tuuled tummaks Kummutage kimbatused Läkitage läigatusi Tarmu tulva tegudesse. Sellega ma kokku kutsun Pojad kőigist küladest Kui on saabnud vaenuvägi Seismä oma kodu eest. 05. Veelind
Oh sina hani halli lindu
Oh minu venda vesilindu Hakka halli ilma pääle Hakka päevaks pääle ilma Tule maa, tule elle-ee Tule tuhast, tule elle-ee Tőuse veest, tőuse kőrgele Kasva kindlaks, kasva elle-ee Anna elu, anna rauale Anna elu, anna kivile Kanna rammu, kanna hőimule Kanna maale kuhu sünnime Anna elu, anna üsasse Anna elu, anna idule Kanna rammu, kanna künnile Anna sammu kuhu läheme Anna elul, anna elu mőőt Säsi sisul, mis on lőőmav tee Vőta mullaks kuhu vaibume Kirgvel kőnnul toonelateel 06. Isa Süda
Isa süda, rauast süda raske
Hoovas sőnu kaljumüüri summa Mis raadasid-raiusid lainehordidena Need leidnud kodu hinge tule kumas Vihas, tormis, ühisjőus Rammu tuultest kogus Ei saanud teda hőbe, ei saanud teda kuld Süda vaid teenis terast ja tuld Hääl kui laante kaikuv müha Isal oli raske rauast süda Ta salameeltes sőnas rammu vaba hinge Tőukas ülbed ja reetis arad meis Valades verd, unustas valu, silmad sulges Vandus südamest, raskest painest tardus Meil on omad kangelased Nende jőud on meite hinges Aastad läksid, armastus südamest kadus Hing laanena kaikus kui otsatu müha Tuleme kokku, laulame ridasid vanu Isal raske, raske rauast süda Tőuske me vennad, tőuske őeksed Hoidke seda oma hinges. 07. Metsaviha 3
Hülgejääde külm sa pure
Katkusoerdit taga kiusa Jalutut surma peleta Kärbata koolnuks kolletav Lendva säde ei anna armu Kullisilmana kaetab külad Kirruta koller mädama tammikus Hoia enese eemal ohust Et sind hauavaikusse katk ei vaoks Ikaldus küljest ei närbataks näppe Hoia et liha ei lahvataks lőppe Kihuta katk tühjuse valda Trooni tőbe ta tőredas tujus Tal mőőda siunajat surma Määnduvaid muhke marruta mässu Katku katkule karrata külge Soendile suhu sünnita maitse Hundile kurku kupata liha Lehkava koolja kes kiskunud paiste Uputa kolletand metsa see viha Lőőmavad leegid need kargavad kőrri Las purevad verise köha ja roe Sorane neelab kui kuukülma sirmi Mädase liha mis tővest veel soe Katkusoerdit taga kiusa Jalutut surma peleta 08. Rauast Sõnad
Rauast sőnad on aegade hääl
Mis on kandunud meistrite huulilt Sőnatult rähast vormitud rauda Vasara tammivas kumus Hääletult lausutud sőnade väel Teadjamehe ja targema hingest Ramm on mőőtmatu Kőrvale pannes tal juurtetu tusk Rauast sőnadel sepistet mőőgal On sees minu sisima sügavaim mőőt Ja nii rauda kibestud tulitav vahk Lasta sirguda rauasőnade maal Sama kaua kui maahinges sürreldes Kőland mőőtmatuid igastuid on Rauast sőnade rüsajas kőma Reedetud tőotuseid Ei vääri väestatud tera Ja maa mis meid sünnitand Ei kanna valet austusega Kui sina tuled tule-elle Kui sina tuled tule-elle Tule meite kőrva-elle 09. Va Lendva
Vimmavinest välja vaakund
Tummast tusast tulnud, taakund Nőianooleks siugu sirgund Rabatiseks roojast virgund Mis vihast viskund Kui lennul on rammu Kes kihust kiskund Valu väega väestet sammu Mis raevust ärgand Kui saabub turm Kes vaevast tärgand Koormaks kasvab neatud urm Lendajana leina laotand Koormajana hinge kaotand Kurjusena kraesse kippund Lurjusena luusse rippund Tuulde tőusta rapja tahtnud Sőltumata soovist lahkund Puusse, mulda, kivirünka Suunata vaid vőim on sünka 10. Äikesepoeg
Kui ikkeaeg murran läbi ma sajust
Kőuevihm viskleb kui madu Olen äikesepoeg, sündinud rajust Tormituules mu kodu Tulega ühendan taeva ja maa Ning kivisse sulatan märgi Mis pőletab silmad kui vaatama jääd Ja söestunuks leegitab särgi Piksesse punutu ärgatab end Ja kannatust katkestab pinge Rajuga lahvatab tormide vend Kes kangem veel lihalt ja hingelt Ja raksatab kärgatus hinges Mis kogund end kaua ja täis saand me mőőt Tuua vabadus koju, lüüa ike mis rőhunud meid Tősta äikesemőők Tulega ühendan taeva ja maa Olen äikesepoeg, sündinud rajust Tormituultes mu kodu Isaks on kőu, emaks maarahva hing Neilt pärisin meeled, pärisin jőu Olen vallutussoend Hellus hingest on unun�d Kui tulnud on tund Taevast pritsimas valusat tuld Olen vabadusvalvur Pikset pilluvad mőemad käed Pole hetki kus kahtlen Oma rahvaga siis ühendan väed Kui ikkeaeg, ei pikne halastust talu Raiub äikesemőők Kuni rahvas unustab valu |