Metsatöll - Terast Mis Hangund Me Hinge 10218 lyrics
 |
Tracks 02. Veresulased
03. Hundiraev 04. Terasetuli 05. Mõõk 06. Terast Mis Hangund Me Hinge 07. Metsaviha 1 08. Metsaviha 2 09. Põhjatuulte Pojad Ja Tütred 10. Oma Laulu Ei Leia Ma Üles 02. Veresulased
Äikesepilvede all kõuemürina taustal
Kostis võimas lahinguhääl Maapind verest imbund juba kaugel laukal Need me esiisad veresulased Nad võitlesid me maa ja kodude eest Et saaks puhtaks vale usu hing Nii nad läksid kuis mitu tuhat meest Ei surma kartnud nende hundirind Vikatitest tehtud mõõgad Veel viimsest terasest sai taotud relv Teravad kui hundi hambad Oooooooooooo.... Nende hinged polnud loodud alla andma Reeturlikkus sai julmalt tasutud Nemad ka manasid tuld ja tõrva taevast alla Võõra usk selle kõrval kasutu Nii nad võitlesid hambad ristis mõõgad käes Ei langenud põlvili vaenlase ees Raiusid kuis näljas hundikari Sest ühes hundis elab üheksa meest Tulnud võõrad lihtsalt et haridust meil anda Kuid valede jumalate eest me omas veres põlvili Pidime orja-iket kandma Ei reeda me maad ei vanemaid Ei põlist usku ei paganaid Vaid hoiame iidseid hiite aegu Ohvrikive ja kiviaedu Las elavad hiied las elavad kivid Las nad elada äikeses Hoiame hunte hoiame metsi Nad osa meie veresulastest Terasest hinged, terasest mehed Julgete huntide väed Hinges musta ja palju tööd Rakused jalad ja rakus on käed 03. Hundiraev
Seal metsas mitte lähedal
Seal kus hundid uluvad. Seal hundid minu hingega Seal mina oma hingega, Hundid need on minu vennad Hundid need on minu õed, Nendelt pärit mulle äng Nendelt pärit mulle raev, Nendelt tulnud vereiha Minus voolab nende viha, Metsakurat sõi mu naise Metsakurat sõi mu lapse, Metsakuradiga silmitsi Olen olnud alati, Temalt pärit mulle äng Temalt pärit mulle raev, Refr: heiijjahh! Minus elab hundi raev! Pimedaks nad teid mu päeva Heledaks nad teid mu ööd, Metsas susid kogunevad Ümber pakastunud täiskuu, Tuuled nälja ulged toovad Vereiha musse koovad, See on nendelt tulnud äng See on nendelt pärit raev, Refr 04. Terasetuli
Ses mõõgas on mu isa äng
Raevus ta tagus seda mõõka Ta pani üheksa hunti valvama seda Et hoiaksin seda töö ja jõuga Kaitseksin kodu ja vanemaid Põlispõlde - järeltulijaid Et ei langeks vaenlase ees põlvili Ja et ma tunneks terases mu tuli Refr: Selles mõõgas on mu isa hing Ema iseloom nii kuri Seda valvasid üheksa hunti Temas lõõmab minu terase tuli Sügisel kord tuleb aeg Kus taevas paistab verekarva Tuuled on toonud äikesepilved Tormiga mul tuleb minna sõtta Mind ei kohuta torm mind ei puhu tuuled Mu hing pole õitsev kevad Mul on hambad ristis mul on verised huuled Mul on mõõk mis lõikab terast Refr Mu isa tagus terast kolm ööpäeva Teised naersid tema annet Kuid pärast olin ainus kes seisis oma mõõgal Ja olin pidanud oma vannet 05. Mõõk
Jälle kodust eemal, kuulan tuulte uluvat häält.
Isa tagus mulle mõõga, mis teistest tugevam mu käes. Ma tõusen ja võtan oma mõõga, ma tõusen ja ei anna alla. Mu ees raugeb ka kõige külmem põhjatuul. Hällist hauani see mõõk mind viib, ohvrikivide veres karastatud ta. Omal maal see mõõk mu vööl, pimestavalt ere läige on tal. Kui ma tõusen ja võtan mõõga siis raugeb mu ees kõik maas! Mu jumalad äikesest mu peale vaatavad. 06. Terast Mis Hangund Me Hinge
Hangusid me silmadesse
Hangusid me südamesse Hangusid me hingedesse Ajasid meid roika otsa Rebisid me liha lahti Me veri tardus sinu peal Kurja hundi kuulutaja Sõjasõna paisutaja Haavatud ülluse võimustaja Kiskusid me rinna lahti Tõrvakarva südame Hangusid meil sisse seal Tõid meile viha Tõid meile verd Tõid meile vale tule Ängistatud pimeduse Vale nime, võõra vere Suurte tuule keerises Kajavad me teraskarjed Läbi ülluse ja piinade Ei sind loonud võluvägi Ei sind loonud jumalad Sind lõi lihtne sepamees Voolasime verest tühjaks Kangesime lagendikel Sinu soatud haavadest Refr: Terast mis hangund me hinge Päästsid meie viha lahti Lõppematu vihkamise Hangusid me lihasse Raev mis kostub siiani Tardumatu meie veri Hangusid me kätesse Aga ükskord algab aega Kus kõik piirud kahel otsal Lausa lähvad lõkendama Küll siis kalev jõuab koju Oma lastel õnne tooma Eesti põlve uueks looma Refr 07. Metsaviha 1
Üksi jäätud siia olen
Siin leinas saarepuude all Tume tusk minu hinges On teinud mind mu metsaisandaks Ref: Mina olen metsahall Vaarikaisand metsaviha Ja kui see ongi kurbus minu hinges Siis on see raev mis ei muutu iial pisaraiks! Ref 08. Metsaviha 2
Susi nime ei tohtivat suhu võtta.. see on sõjaloits, hundiloits, kurjuse ja vihaloits..
"Võtke ära metsa viha kivi alla, kannu alla, seitsme taeva tuule alla.." 09. Põhjatuulte Pojad Ja Tütred
Üle maa, üle vee põhjatuul karm ja tugev
Läbib mu hinge kui ülluses tõstan oma käed Süda voolab võimukalt verd Torm kutsub raevukalt merd Hinge läbib võimas terasraev Seisan kodukünkal sääl Kõrvus sugulaste hääl Künka kõrval seismas nende põline säng Pojad tulid põhjatuultest Tütred tulid põhjatuultest Taeva poole karjub nende verine äng Pre ref: Meie mäletame vaid viha Meie mäletame vaid verd Ref: Ja me ei tunne piina Las voolata veri Me oleme põhjatuulte pojad ja tütred Poegade ilmed kui karmi hundi pilk Tütarde hingedes on roostetanud raev Tuul üle maa, üle vee Metsade laiade taeva kurjakuulutav haavatud vaev Pre refr Refr Meil on ees lahing, me ei anna alla Meil on kätes mõõgad, meie terasest raev! Meie tulnud tuultest, meie hiidne teras Meil oli lahing, ja me ei annud alla! Poegade kätes on rauast tehtud mõõgad Põhjatuulte all viimne hetk võib saabuda Põhjamaa tütred, kelle käed on näinud vaeva Me langenutele, mulla peale kraabivad Pre refr Refr 10. Oma Laulu Ei Leia Ma Üles
Üle vainude valendav aur
Vahulillede udune voodi Igal ühel on südamelaul Igal ühel on see isemoodi Lähen karjateed karukell käes Kutsun hiliseid laule ma koju Ja nad tulevad männikumäelt Kõige viimane udus veel ujub Minu laule vist teavad siin kõik Udus ripuvad kellukakannud Kuna kõik nad siit karjamaalt sõid Nüüd üks vallatu plehku on pannud. Üle vainude valendav aur Mul on närbunud karukell süles Igal ühel on siit oma laul Ja ma oma ei leiagi üles |